Pea kogu nädala puhunud tugevad tuuled andsid nädalavahetuseks siiski järgi ning Mohni süstamatka võis väikeste muudatustega plaani võtta. Andmaks merele aega rahuneda ei kippunud me veel kohe laupäeval Mohnile, vaid proovisime piki rannikut, kuidas üheste paatidega sõita on.
Aga pühapäeva hommikuks oli meri rahunenud (nii tundub see kaldalt sageli) ja ülesõit Mohnile võis alata. Kerges tagantuules ja tagantlaines läks ülesõit kiiresti, sest laine kandis kenasti ja aeruga pidi lihtsalt pisut kaasa aitama, et paat heitliku tagantlaine mõjul ikka otse sõidaks. Mõne tunniga, mis me saarel jalutasime ja saarevahi lugusid kohalikust elust (ja rohkest varastamisest kahjuks) kuulasime, oli Viinistu ja Käsmu kohale kogunenud võimsad äikesepilved. Meri oli aga seekord tõesti tüüneks muutunud – nüüd sõitsime pea lainevirvenduseta merel, mida läbis vaid väga pikk ja madal laineõõts. Kuna sõitsime pikki äikesepilve piiri, siis oli tore rahulikult merelt mandril toimuvat jälgida. Umbes kolmandiku peal muutis meri plaks ilmet ning ei kuskilt ilmus mõõdukas tuul ja laineloks – ehk ilm läks selliseks nagu ilmateade lubanud oli. Eelnev vaikus oli ilmelt äikesepilve vari. Vahepeal tuli sajupiir nii lähedale, et võis arvata, et kohe saame ka meie kasta, aga jõudsime siiski vihma eest ära sõita ja rohkema kui paari piisaga meid tol päeval ei õnnistatud. Seda ootamatum oli lugeda, mis samal ajal Tallinnas toimus, ning tänada õnne, et seekord viibisime õigel ajal, õiges kohas.
0 Comments
|
Vanad lood
March 2022
Kategooriad
All
|