Alustuseks väidan, et matkasuusatamine on valitud maastikel ja oludes üks kõige vähem väsitavam võimalus looduses liikumiseks. Kindlasti ei ole sa nõus, sest sa oled ju ise proovinud . . . Luba ma arvan ära, miks sa oled matkasuusatamisest vastupidisel arvamisel. Võib-olla alustasid sa suusatamist puusuusa ajastul, siis kui suurem osa inimestest sai suusatamisega hakkama, sest puusuusk ei ole ülemäära libe, samuti ei pidanud suurt vaeva nägema sellega, et see tagasi ei libiseks. Aga siis tuli uus ajastu, iga ajaga kaasas käiv inimene pidi soetama endale plastiksuusad või siis häbelikult oma vanamoodsate suuskadega rajalt eemale hoidma, sest ta ju ei libisenud ja oleks teistele jalgu jäänud. Esimesed plastiksuusad olid hirmsad küll, libisesid hästi nii edasi kui tagasi, kes neid siis pidama määrida oskas või viitsis. Järjekindlamad õppisid ära uisutehnika, teised loobusid suusatamisest sootuks, sest uisutehnika oli liiga keeruline ja määretega ei viitsitud ka mökerdada. Laisa inimese klassikasuuska, millel oleks muster all, ei olnud siis ega ole ka nüüd ülemäära sagedasti poes näha, isegi lastele mitte. Võib-olla õppisid sa suusatama hiljem, siis kui sinu vanemad olid suusatamisest ülaltoodud põhjustel loobunud ning kui sulle ka suusad osteti, siis võib-olla olid need kinnise kannaga lastesuusad, mida kaubanduses müüakse esimeste lastesuuskade pähe, aga mis suusatamiseks ei sobi. Või said need libedad lauad, kuhu määret ei pandud, aga õue sind mõnel korral lükati, et kodustes tingimustes, raja ja eeskuju puudumisel kiirelt alla anda. Võib-olla loodeti kohe koolile, aga seal ootas ju sama keeruline olukord. Koolide suusapark koosneb peamiselt pehmetest klassikatehnika jaoks sobivatest saabastest ning libedatest laudadest, mis sobivad eelkõige uisutehnikaks, sest keegi neid suuski pidama ju ei määri. Aga pane kokku tänapäeva lapse pigem nõrk hüppeliiges, pehme, toestuseta suusasaabas, kitsas libe suusk ning need mõned tunnid, kui tuleb kehalises proovida uisutehnika selgeks saada – vaid kehaliselt andekate puhul hakkab see meenutama midagi muud kui veidrat kakerdamist. Võib-olla proovisid hoopis matkasuusatamist ning veendusid (olenemata oma eelnevast kogemusest), et see ei ole sinu jaoks. Kahjuks on mitmetel suusamatkade pakkujatel suuskade pähe laiad lauad, millel kanda libedal suusal hoidmas vaid mündisuurune täpike. Ühel juhul kümnest on need päris head suusad, aga kahjuks selliseid olusid Eestis just väga tihti ei ole ning nõlvale ja kallakule nendega minna ei tasu. Nende suuskadega saavad hakkama vaid väga head suusatajad, aga ka nemad ei soovi nendega võimalusel uuesti sõita, kui on „päris” matkasuuski proovinud. Kardan, et nende laudadega on eemale peletatud suur hulk võimalikke matkasuusatajaid ning raske saab olema neid teist korda proovima saada. Aga tuleb proovida, sest usk sellesse, et suusatamine on meeldiv ja õige varustusega kõikidele jõukohane tegevus, on tugev. Matkasuusatamine meenutab mõnevõrra vana head puusuusaga sõitu, millega sai valdav enamus inimesi hakkama. Matkasuusal on all pikk kalasabamuster, mis aitab suusal pidada ning ei lase kiirusel laskumisel liiga suureks kasvada. Matkasuusk meenutab ka oma laiuselt varasemaid suuski, olles palju laiem ja stabiilsem kui rajasuusk, samas on nad piisavalt kitsad, et säiliks juhitavus (väga lai suusk küll kannab, aga ei ole enam matkates kuigi hästi juhitav). Seega õige varustus alla ja proovima.
Kui oled ise negatiivse suusakogemusega või tead kedagi sellist, siis anna ennast üles või jaga seda postitust nendega, kes võiksid oma suhet suusatamisega värskendada. Kõigi teatanute vahel läheb loosi osalus 19. jaanuari suusamatkal meie poolt antud varustusega.
1 Comment
|
Vanad lood
March 2022
Kategooriad
All
|